|
|
Post by Megan Stage on Feb 8, 2011 21:43:09 GMT 2
Oli kolmapäevane pärastlõuna, päike lõõmas mõnusalt taevas ning Pantheoni esine oli kesknädalast hoolimata väsinud, kuid vaimustuses turiste täis. Megan, kellel ilmselgelt oleks pidanud hetkel ülikoolis Briti Kirjanduse loeng käima, istus rahulikult Pantheoni esise purskkaevu äärel, plätud ning kott enda kõrval lebamas ning varbad õrnalt vett puudutamas. Tüdruku näol säras vaevumärgatav naeratus, kui ta pilk üle purskkaevu ääres jooksvate laste libises ning siis lõpuks hoopis helesinisel taeval peatus. Ta polnud kunagi aru saanud, kuidas ta suutis siin linnas elades üldse kunagi t o a s või loengus istuda, siin oli lihtsalt liiiiiga mõnus.
|
|
|
|
Post by Samuel Leviathan on Feb 8, 2011 21:53:17 GMT 2
Ere päike pani Samueli silmad kissi tõmbuma. See päike oli lihtsalt nii tohutult ere, et noormees ei saanud aru, kuidas üldse oli võimalik sellise ilmaga õues olla! Sam oleks igal juhul paremaks pidanud peitumist kaitsva ruumi varjusesse kuid millegi pärast oli ta otsustanud, et ta peab päikesega ära harjuma.Mitu sajandit ta ikka varju alustes või katakombides või kes teab kus kurat redutab.
Nõndaks sammus Levi päikese peale vihaselt olles Pantheoni ümbruses. Uimased, õnnelikud turistid käisid talle pinda ning pahameel justkui hoomas temast välja, mis pani Levi veidike turtsatama, sest see oleks pidanud temale ju nii iseloomulik olema, et temast õhkub ainult halbust. Levi oli selga tõmmanud endagi üllatuseks valge maika, mis vaevu varjasid tema tiivatriipe, olenemata sellest kas ta kasutas oma tiibu või mitte, triibud olid ikkagi. Hakka siis jälle mõnele huvitunud inimesele seletama, et mingi-10-aastat-tagasi-oli-auto-avarii-ise-ka-ei-tea-kuidas-sellised-armid-tulid. Valetamine peaks mul veres olema mõtles Lev pahuralt.
Ta istus purskkaevu äärele, üsna tütarlapse lähedusse kes nautis taevast. Ilmselgelt kellelegi meeldis päike.
|
|
|
|
Post by Megan Stage on Feb 8, 2011 22:17:58 GMT 2
Megan käis hetkeks käega oma juustest läbi, kui siis varbad lõpuks veest välja tõmbas ning jalad mugavalt purskkaevu kiviäärele toetas. Ta oleks hea meelega end siiasamma pikutama sättinud ning kogu oma ülejäänud elu pisikesi turiste jälginud ja õhust ja armastuses elanud, ja miskipärast, nüüd kui ta selle peale mõtles, oli tal tunne, et varem või hiljem teebki ta selle ära. Mel naeratas kergelt oma mõtte peale, kui siis kaelas oleva ketiga eemalolevalt mängima hakkas, kuni lõpuks pilgu eemalolevalt taevast 'tagasi maa peale' tõi. Ta ei kujutanud ette miks, aga see koht oli aegade algusest peale tema lemmik olnud.
Märganud enda kõrval aga kedagi uut, kes ei tundunud olevat mõni kilkav turist või free-spirited kunstnik, viis näitsik talle oma uuriva pilgu. Mel polnud, kahjuks või õnneks, end mitte kunagi ebaviisakana tundnud, kui talle keegi silma jäi - ta lihtsalt vaatas. Roomas üleskasvades ei olnudki nagu muud võimalust, sest turistidele meeldis tähelepanu ning kohalikele sai alati öelda, et sa oled turist. Megan muigas kergelt, kuid otsustas siis suvalise impulsi ajel kolmanda variandi kasuks.
"Hei, ummm, Eric," alustas Mel rahulikult, justkui oleks just ära tundnud oma lasteaia aegse parima sõbra. "Long time no see," lisas näitsik koheselt järgi, suutmata huulile ilmuvat naeratust tagasi hoida. Ta ei kujutanud ette, kui mitu korda varem ta seda lauset kasutanud oli ning kui tänulik ta sellele filmile oli, mis talle selle õpetanud oli: teisel inimesel ei jäänud lihtsalt muud üle, kui sulle öelda, et ta pole Eric ning see omakorda oli juba kahepoolse vestluse algus. Mel'i kergelt lõbustatud pilk püsis veidi tõsisevõitu võõral.
|
|
|
|
Post by Samuel Leviathan on Feb 8, 2011 22:46:16 GMT 2
Päike hakkas päris häirivalt juba soojendama Levi juukseid. Võib-olla peaks need blondiks värvima, mängles noormees mõttega kuid otsustas siis ümber. Blondid juuksed ei sobiks talle. Kas on siis varem nähtud langenud inglit, kelle juuksed oleksid blondid. Arvatavasti tegelikult keegi on. Levi ei tundnud pooltki kõikidest langenutest ning nõnda ei julenud ta üldse kindlalt mõelda, mis võis olla kõige levinum juuksevärv langenute seas.
Tüdruk tema vahetus läheduses silmitses teda juba päris tuntavalt. Leviathan sai ka ilma ingliks-olemise-värgita aru, et tüdruk kavatseb varsti lähenemiskatse teha ning kuna noormees oli liialt mugav, et ise esimesena käik käia, jäi ta seda ootama. Tüdruku välimusel vähemalt esmasel pilgul ei paistnud küll midagi viga olevat. Täitsa ilus näitsik, paistis et kohalik, silma järgi ehk gümnaasiumi lõppuklass või ülikooli algus.
Kaua ei tulnudki oodata kui neiu oma lähenemiskatse tegi, kui seda nõnda võis nimetada. Mis küll veidike Sami üllatas oli see, kuidas tüdruk seda tegi. Ta oli seda repliiki kuskilt varem kuulnud, kust, seda ei suutnud ta meenutada. "I could be your Eric," vastas Sam veidike lõbustatult. Olgu. Nagunii teoreetiliselt on tal ainult üks nimi. Mis vahet seal on, kuidas teda kutsutakse siis muul ajal ning peale selle ajaks see veidike tüdruku mõtetegevuse sassi. See mõte meeldis enamgi noormehele.
|
|
|
|
Post by Megan Stage on Feb 8, 2011 23:22:47 GMT 2
Mel'i huulil mängles ikkaveel õrn naeratus, kui ta poissi igaksjuhuks pealaest jalatallani silmitses. Ei, ta ei kartnud, et tegemist võis mõne hulluga olla: Roomas ei olnud hulle, Roomas olid kõik chillid - Mel pidi taaskord kergelt oma mõttemaailma peale muigama, - ta lihtsalt tegi kindlaks, et tegemist ei olnud kellegiga, keda ta tegelikult päriselt ka teada võis. Arvestades, et ta oli selle paiga suhteliselt tihe külastaja ning 'Eric' polnud kaugeltki esimene inimene, kellega ta jutustama oli jäänud, võis see juhtuda küll. Mitte, et Mel sellest imehästi välja ei tuleks, kuid siiski.
Kuulnud aga nooruki vastust, kerkisid neidise kulmud veidi üllatunult - ta polnud päris sellist vastust oodanud - kuid hetkepärast ilmus ta huulile taas soe naeratus. See oli kahtlemata parem vastus, kui et 'ei, kes sa oled ja mis sa must tahad', mis ta alles paar nädalat tagasi ühelt hirmunud tüdrukult saanud oli. Megan sättis end mugavalt rättseppistesse, näoga 'Eric'u poole istuma, kui siis lõpuks kaelas rippuvast ketist lahti lasi, mida siiani alateadikult keerutanud oli, ning kergelt muigas.
"Do i sense some british accent?" lausus Mel aga lõbusatult naeratades, kui üht kulmu kergitades noorukit silmitses, otsustades teadlikult talt mitte tema pärisnime küsida ning edasi vestelda, justkui olekski tegemist Ericuga. Ning otseloomulikult ei sense'inud ta mitte mingit briti aktsenti, kuid kui ta juba oma 'ammuse sõbraga' siin vestles, keda ta ilmselt nagunii mitte kunagi elus rohkem ei näe, võis ta samahästi ka endale paari muud fakti ettekujutada - ning kõik teadsid kui ülivägavastupandamatu oli briti aktsent. Võisiis, kurvemal juhul, saab ta teada, kust 'Eric' Londoni asemel päriselt pärit on.
|
|
|
|
Post by Samuel Leviathan on Feb 9, 2011 16:11:26 GMT 2
Briti aksent? Mida kuradit? mõtles Lev veidike üllatunult. Olgu, see mäng hakkas talle veidike närvidele käima. Olgu, võib-olla oli vale vastata selliselt provotseerivalt aga tüdruk alustas! Nüüd välja keerutamine tundus kuidagi väga keeruline.
Näitsik tema juures oli sättinud end mugavalt rätsepistesse istuma, mis pani nooreest arvama, et neiu on kohalik. Sest turistid nõnda ei teinud, enamus sisse rändureid ka mitte. Neis puudus see vabadus olla vaba. Muidugi, mida ma ka tean, ma käin öösiti ringi, mõtles Lev siiski parandades. Võib-olla päiksevalguses, siis kui inimestel on hea ja julge olla, istuvad nad rätsepistes. Võib-olla. Leviathan ei teadnudki täpselt, mida ta nüüd vastama oleks pidanud. Või mis keeles. Inglise keel ei olnud tema lemmik keel, Leviathan kahtlustas, et põhjuseks oli see, et Suur Britannia ei olnud tema vastu viimane kord just eriti sõbralik.
"I don't think so, ütles Lev, mõtles korra selle üle ning lisas siis: " definitely not." Leviathan ei hakkanud täpsustama, et miks tema häälest ei saanud seda kostuda. Leviathan ei teadnudki täpselt, mis aktsent tal olema oleks pidanud.
|
|
|
|
Post by Megan Stage on Feb 9, 2011 18:08:56 GMT 2
Mel'i huulile ilmus taas veidi lõbustatud naeratus kui ta nooruki veidi segaduses ilmet märkas. Ta ei olnud ilmselgelt ei esimene ega ka viimane inimene, keda tsikk sellise ilmega näinud oli, kuid, nagu öeldud, inimeste ebamugavustunne ei olnud kunagi Megan'it eriliselt morjendanud, ta oli selleks liiga vaba, et põdeda.
Mel'i pilk, mis hetkeks taas eemaolelevalt turistidele rändama oli läinud, leidis aga peagi tagasi tee võõra välimuseni, hakates alateadlikult seda teiste turistidega võrdlema, et välja mõelda, kust ta pärit võis olla. Ta polnud päris kindel, kui paljud teised temavanused Rooma noored keset päeva kõige palavamat perioodi ühe suurima turistiaktraktsiooni juurde 'tsillima' tuleks, nii et miski pärast oli tal kerge kahtlus, et tegemist võis siiski turistiga olla, kuid.. samas.. who knows, eksole. Fakt oli aga see, et mees ei näinud välja, nagu oleks ta siia sooja ilma ja päikest nautima tulnud. Või vähemalt Mel'i meelest mitte.
Megan'i kulmud kerkisid hetkeks kui ta nooruki vastuse esimest poolt kuulis, ning teise osa peale ei suutnud ta muud moodi kui turtsatas kergelt, varjates selle siis hetke pärast kiire köhatusega. See kõlas veidi, nagu ei teaks 'Eric' täpselt, kas ta on Inglismaalt pärit või mitte, kuid noh.. see oli kergelt jah ja ei küsimus, võimis. "Kohalik?" uuris näitsik aga hetkepärast emakeeles kui siis pilgu tema näole kinnitas, et reaktsiooni järgi ise vastus kindlaks teha, ükskõik mis ta siis vastata võib.
|
|
|
|
Post by Samuel Leviathan on Feb 10, 2011 0:14:31 GMT 2
Tüdruku ümber vahetumine emakeelele, vähemalt tema emakeelele, tundus noormehele märgatavalt meeldivam. Selles keeles tundis noormees end märgatavalt mugavamini ja ta ei osanud täpselt isegi aru saada miks. Võib-olla sest ta elas selles keskkonnas või millestki muust, noormeest täpselt seletada.
Mis veidike kummaliseks noormehele jäi oli see, et miks tüdruk sellisel kellaajal siiski seal tegi. Kuid otse ei hakkanud noormees seda veel neiult küsima. Polnud mõtet. "Võib ka nii öelda," lausus ta viimaks, sest ei osanud täpsemalt vastata. Taevast ülevalt, ei sobinud ju vastuseks. "Te olete vist ka, kui ma ei eksi?" küsis ta viimaks kuigi teadis juba enam-vähem vastust.
|
|
|
|
Päeval.
Feb 10, 2011 20:35:42 GMT 2
Post by Megan Stage on Feb 10, 2011 20:35:42 GMT 2
Megani kulmud kerkisid võidukalt, kui 'Eric' ilmselgelt tema küsimusest aru sai. Muidugi jäi pinnale ka võimalus, et tegemist oli turistiga, kes teadis juhuslikult just täpselt seda sõna, kuid selle võimaluse üle Mel oma pead murda ei viitsinud. Hakanud taas alateadlikult kaelas rippuvat ketti sõrmitsema, muigas näitsik kergelt, kui mees täpselt tema ootuste kohaselt samas keeles vastas. Turistide fanaatik või mitte, see sobis Lys'ile ikkagi paremini kui inglise keel.
Kergitanud aga taas veidi üllatunult vastuse sisu peale kulmi, silmitses neidis võõrast hetkeks huvitunult. Mis teema tal nende ebalevate vastuste andmistega oli? Mitte, et Mel ei teaks, et kõik inimesed ei ole võõrastega rääkides vabad ja valmis kogu oma elu ettekandma, kuid... noh, jah, ilmselt selles asi oligi. "Põline roomlane," vastas näitsik aga hetke pärast, huulile lõpuks taas sõbralik naeratus ilmumas. "Ja uhke ka." lisas ta kindlalt juurde, pilk rahulikult võõral puhkamas.
|
|
|
|
Päeval.
Feb 10, 2011 21:16:32 GMT 2
Post by Samuel Leviathan on Feb 10, 2011 21:16:32 GMT 2
Leviathan vaatas veidike ringi, pilk hüplemas inimeselt inimesele. Kui lühikesed olid nende elud. Nad olid nagu ühepäevaliblikad, isegi siis kui elasid üle saja aastasteks. Lev ei saanud eitada, et ta mõnikord kadestas inimesi ning nende võimalust elada lühikest aega. Lev oleks soovinud teada, mis tunne oleks surra, tunda kuidas elu kehast aeglaselt välja voolab, kuid ka mis tunne oleks iseenda last süles hoida. Nii palju kui Lev teadis, siis inglid lapsi ei saanud, kuid samas viimane naine, kellesse tema päriselt armunud oli, elas 17ndal sajandil.
Noormees lubas endale kasvava naeratuse kui kuulis, et tüdruk on uhke selle üle, et ta roomlane on. Leviathan oleks ka uhke olnud sellise asja üle. Nooruk kujutas päris hästi ette, mis tunne oleks olla põline roomlane. "Põlise roomlasena peaksite oskama öelda, mis on Roomas parem kui kuskil mujal," lausus Leviathan viimaks. Olgu, tema suhtlemisoskused on rooste läinud.
|
|
