|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 11:47:23 GMT 2
Clayton seisatas keset Panteoni ja ajas pea kuklasse, et vaadata laes haigutavat suurt auku, mis oli ainus looduslik valgusallikas selles basiilikas. Päris hullud need roomlased... Noormehe tormise taeva tooni silmad tunnistasid nišše ja hiiglaslikku kuplit, mis imekombel kõik need aastasajad vastu oli pidanud. Ta oli Panteonis varemgi käinud, aga kunagi ei saanud tal ehitise imetlemisest isu täis. Tänud, ema ja isa, kes end ajalukku matnud on ja kodus muust ei räägi. Mitte, et sellest midagi halba oleks sündinud.
Pea endiselt kuklas, kõndis Clay edasi, kuni põrkas kellegagi kokku. Oh, jälle. Olgu neetud kõik kõrgel asuvad objektid, mida ta kohe kindlasti vaatama peab. "Vabandust.."
OT: kinni~
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 12:17:43 GMT 2
Thomas oli käinud Pantheonis kordi, kuid siia tasus alati tagasi tulla. See oli lihtsalt selline koht mis tõmbas ligi oma müstika ja maagilisusega. See oli siiski rajatud jumalate austamiseks ja seejuures veel vägagi hästi. Thomas mäletas aegu, mil seda ehitati ja juba sel ajal oli sel üli suur kuulsus, kuid siia sisse ei saanud kõik kes tahtsid... tollel ajal oli selleks luba vaja, kuid nüüd käivad siin need kellele meeldib. Mõtted ajas tagasi, ei pannud mees tähelegi, et ümber ringi on veel inimesi peale tema enda, ning selle tagajärjel suutis ta ühe inimesega kokku põrgata. See tõi ta kiirelt reaalsuse juurde tagasi, ning kiirelt pööras ta pilgu tema ees seisvale mehele. "Vabandust tõesti" lausus ka mees vaiksel toonil lastes pilgul mehest üle käia. Ei. Ta vist ei olnud teda veel varem kohanud.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 12:25:17 GMT 2
Clayton torkas sõrmed oma blondipruunisegustesse juustesse ja sasis neid kuklas, naeratades vabandavalt. "Loll harjumus, sorry," sõnas ta lõbusalt. Suht jah, kui ta pidevalt, pea seljas, ringi kõnnib ja inimestega kokku põrkab. "Teadagi see ajalugu, kui hästi ta tähelepanu hajutada suudab..." põhjendas noormees oma väidet.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 12:51:55 GMT 2
Thomas noogutas kergelt. "Jah, ajalugu on tõesti... selline" lausus ta naeratades. "Thomas" tutvustas mees end, kätt ulatades.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 15:02:21 GMT 2
Clayton surus Thomase kätt. "Enrico," tutvustas ta end ja lisas: "Väga meeldiv. Võin ma sind Tomiks kutsuda? See on lühem ja... em, suupärasem." Noormees muigas lustlikult.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 15:18:26 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "Muidugi võid, tegelikult ma eelistangi Tomi Thomasele, Thomas on kuidagi... formaalsem" lausus ta vaikselt, kui käe lahti lasi ja hetkeks ringi vaatas. "Ja kuhu sa suundud peale siin ringkäiku?" Küsis mees vaikselt, et mitte vaikust taluda.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 15:41:43 GMT 2
Clay kehitas õlgu. "Ilmselt lähen edasi kuhugi ajaloolisse paika ja rahuldan oma vajadust ajalooga seotud objektide vaatamise osas," arvas noormees. "Neid kohti on piisavalt, nii et see ei tohiks probleemiks kujuneda.. Aga siingi on piisavalt huvitav, nii et ma ei lähe veel üsna pea kuhugi." Clayton surus käed pükste taskutesse. "Ja sina?"
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 15:46:10 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "Nii et sa oled siis uus siin Roomas, või oled lihtsalt külastamas?" Küsis ta vaiksel toonil. "No minagi olen praegu siin, kuigi olen siin viibinud sadu ja tuhandeid kordi, kuid sellest kohast lihsalt ei saa küllalt, siin on nii palju mõelda ja meenutada, et lihtsalt tuleb naasta. " lausus Tom naerdes.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 15:54:41 GMT 2
Tomi küsimuse peale raputas Clayton pead. "Ei ole uus. Ütleks, et üpriski kohalik, kuigi siin veedetud aeg ei luba seda väita. Rooma on mulle väga kodune, mis siis, et oldud on siin vaid mõni aasta," vastas ta ning noogutas vestluskaaslase väite peale. "Õige. Ajaloolised kohad oskavad ligi tõmmata just neid, kellel on see ajalooline geen olemas... või kellel on lihtsalt liiga palju vaba aega." Nagu vanadel roomlastel, kui nad neid hooneid püstitasid.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 16:01:06 GMT 2
Thomas noogutas kergelt. "Jah, eks ta nii kipub olema tõesti" sõnas ta kui kergelt liikuma hakkaks, et mitte rahval keset teed jalus seista. "Ning nagu näha, siis sind huvitavad samuti vanad jumalad?" Küsis Tom vaikselt.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 16:14:13 GMT 2
Clayton noogutas ja tema näole tekkis taas muie. "Kuigi roomlased võtsid oma jumalad kreeklastelt üle, pole nad siiski üks-ühele maha viksitud ja on huvitavad," lausus noormees. "Mind huvitab vanarooma ajalugu üleüldse, rääkimata teiste kultuuride ajaloost."
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 16:32:25 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "Jah, üksühele oleks igavaks läinud ja ma olen kindel, et Roomlased ei sallinud igavust mitte grammigi" lausus mees vaikselt kui mõnda kuju hetkeks silmitses ja siis uuesti edasi liikus.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 16:36:02 GMT 2
"Ja ka maalimist mitte.." mainis Clayton nii muuseas. Hullult teemasse, eks. "Nende jaoks oli oma käte värviga määrimine häbiväärne, vähemalt meeste puhul. Neil olid maalimise jaoks kreeklastest pildiorjad, kes kogu töö nende eest ära tegid."
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 16:39:32 GMT 2
Thomas naeris kergelt. "Jah, olen kuulnud" lausus ta vaiksel ja lõbusal toonil. Kuid tegelikult oli see lihtsalt see versioon mis kirja pandi. Ega vanal ajal samuti reegleid jälgitud.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 13, 2011 22:22:51 GMT 2
"Mitte et seda ei tehtud... Erandeid leidus küll ja küll," lisas Clayton endamisi. Kui reegleid ei rikutaks, poleks maailmas palju asju. Näiteid on küll nii järsku raske tuua, aga pikema mõtlemise peale leiab neidki.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 20:00:52 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "Tundub, et sa tead ajaloost üsnagi palju" lausus ta vaikselt. "Õpid seda koolis?" küsis ta järgmiseks kui mööda maja edasi liikus ja uusi ja aina uusi kujusid vaatas..
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 14, 2011 20:49:52 GMT 2
"Õppisin," parandas Clayton Tomi. Pole juba kaks aastat koolipinki nühkinud ega kavatse ka. "Mu vanemad on ajaloolased ja emps töötab giidina, nii et ma saan ikka ja jälle tasuta ekskursioone - ja kuulata ajaloolisi pajatusi neljas eri keeles. Paratamatult jääb midagi meelde," rääkis ta.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 20:59:13 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "Sel juhul saan sinust tõesti aru, miks sa ajaloost nii sügavalt huvitatud oled ja ka sellest kõrgemal määral tead kui paljud ülejäänud inimesed" sõnas ta veidi noogutades.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 14, 2011 21:08:10 GMT 2
"Aww, tänud," sõnas Clay lõbusalt naeratades. Komplimenti on ju alati hea saada. "Aga minust on targemaidki, ma olen lihtsalt... hea kuulmismäluga." Või midagi.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 21:16:44 GMT 2
Thomas noogutas kergelt. "Kasulik oskus, eriti sellisel alal nagu on seda ajalugu" lausus ta vaikselt, kui läks üht kuju veidi lähemalt vaatama, kuigi ta oli seda mitmeid kordi teinud, oli seda ikka ja alati mõnus uuesti teha.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 17:05:45 GMT 2
Clay kehitas õlgu. "True," nõustus ta. "Kas sul on mõni kasulik talent, mis sind elus edasi viib?" päris ta, et mitte lasta vaikusel nende vahele tulla. Panteonis polnud kaugeltki vaikne - giidid vadistasid oma jutukesi, mida nad nii hoolega lihvisid, et võimalikult vähe informatsiooni kaduma läheks, ja teised külastajadki tekitasid piisavalt helisid. Küll nuttis siin laps, küll naeris keegi valjult... Aga Clayton oli alati olnud see jutukas tüüp, kes ülehelikiirusega rääkima hakkas, kui vaid kerge tõuke sai.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 17, 2011 10:06:51 GMT 2
Thomas kehitas kergelt õlgu. "Eks midagi on kindlasti, kuid mis, see jääb vajab juba pikemat mõtlemist" lausus mees kerge naeratusega. Noh, ta ei saanud ju kuidagi praegu öelda et ta on ingel ja tal on neid niiöelda talente rohkem kui küllalt... ei, siin maailmas oli ta lihtsalt inimene kes nägi välja üsnagi noor.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 19, 2011 22:08:01 GMT 2
"Hmm," tegi Clay mõtliku näo pähe - ja võttis vastava poosi, nagu silitaks nähtamatut kitsehabet. "Maybe your looks?" küsis ta tõsise professorihäälega, justkui kaaluks oma teooria esitamist Nobeli preemia saamiseks. Noormees kohendas kujuteldavaid prille. "Can't get the hold of the T Factor..." Kui vaja, oskas ta ka huumorit teha. Kohati küll musta huumorit, aga asi seegi.
|
|