|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 20:11:06 GMT 2
Poppy astus flip-flopide kajades mööda sillutiast, mis Rooma tuntuima vaatamisväärsuse, kolosseumi juurde viis. Neiu lükkas oma blondid juuksed koos suurte päikeseprillidega pealaele ning jäi õrnalt silmi kissitades massiivset ehitist vaatama. Mõnikümmend sekund imestunult kolosseumi jälgides, tõstis neidis nüüd oma digikaamera ning pildistas hoonet. Nüüd jäi tüdruk ringi vaatama - ehk näeb ta mõnda sõbralikku inimest, kes temast ja kolosseumist pilti teeks ilma tüdruku Canon 450D ära varastamiseta. Poppy muigas ning jälgis ereda päikese tõttu silmi kissitades inimesi, üritades nende usaldusväärsust hinnata.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 8, 2011 20:31:06 GMT 2
Üks taaskordne hommik, kus päike säras juba kõrgel taevas ja rahvas traavis mööda neid tänavaid ringi nagu aastaid tagasi ja nagu aastate pärastki. Ning nende kõigi seas liikus ka ringi Thomas, lootes leida täna midagi toredat ja huvitavat teha.. vähemalt hommikuks.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 20:36:13 GMT 2
Poppy märkas kena noormeest ning muigas. "Vabandage," sõnas ta viisakalt, kui kerge hüppega noormehe teele ette hüppas. "Kas saaksite mulle väikese teene teha?" küsis neidis naeratades, kui oli noormehe imeilusaid silmi märganud. Selliste silmade omanik ei saanud kindlasti kohe pahatahtlik olla. Paula kissitas taaskord ereda päikese pärast silmi ning tammus õrnalt kohapeal.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 8, 2011 20:43:12 GMT 2
Keegi ilus neidis tõi mehe tagasi reaalsusesse ning mees muigas kergelt enda üle, et ta oli taas suutnud nii kiirelt selle kõik siin unustada ja lihsalt oma mõtetele keskenduda, kuid nüüd oli tema ees üks neiu, kes talle naeratas. Tom noogutas kergelt talle. "Sellisele kenale inimesele on võimatu ei öelda - kuidas saan kasulik olla?" küsis mees õrna naeratuse saatel.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 20:49:28 GMT 2
Poppy näole ilmus õrn puna, mis tegi ta veel armsamaks, kui tüdruk muidu oli. "Tahaksin kolosseumiga koos pildile jääda... Äkki teete minust pilti?" küsis ta nüüd, õrnalt huuli torutades, ning ulatas õrnalt oma kaamerat noormehe poole. Tüdruk muutis veidi mossitava ilme, mis talle tegelikult omane oli ning üldsegi mitte pahameelt ei väljendanud, taas säravaks naeratuseks.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 8, 2011 20:52:40 GMT 2
Thomase näole ilmus veidi kahtlev ilme kuid siis ta naeratas taas. "No ma võin ju proovida, kas see kaamera jääb ellu peale nii kuuma pilti" lausus ta vaikselt ja vaatas siis neidise poole kes nüüd oli kolosseumi juures. Tom fokuseeris pildi kenasti, ning see tuli välja parim mis sai. Veidi ka töödelda ja sellest saab veel kena pilt portreeks. "Ole lahke" lausus ta, kui kaamera langetas, märgiks et pilt oli valmis.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 20:58:00 GMT 2
Noormehe kommentaar pani tüdruku säravalt naeratama ning seetõttu tuli pilt ehk tõepoolest hästi välja. "Suured tänud!" sõnas neidis ning vaatas pilti, mille mees tegi. "Väga hea pilt, aitäh teile," sõnas Poppy ning mõtles hetke. "Kas siin lähedal mõnda jäätisekohvikut on?" küsis ta noormehelt, keda neiu arvas kohalik olevat.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 8, 2011 21:05:12 GMT 2
Tom ulatas talle tagasi kaamera ja mõtles pisikese hetke küsimuse üle järele ja vastas seejärel. "On, ja ma arvan, et tean täpselt sobivat kohta kust saab üsnagi head jäätist." sõnas ta kergelt mõtlik ilme näol, kuid see kadus üsna pea, kui ta viis oma pilgu neidisele tagasi. "Kas juhatan teed?" küsis ta kerge naeratusega, pakkudes oma käevangu, mis oli üsnagi naljakas ja mitte enam nii moes kui aegu tagasi.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 21:29:51 GMT 2
Poppy muigas ning asetas oma käe noormehe käevangu. "Kui see teile tüli ei tee, siis võiksite küll - ma ei tea seda linna absoluutselt," sõnas neidis naeratades ning asetas käigu pealt endale ka kaamera uuesti kaela. Kiire liigutusega langesid prillid samuti tagasi tüdruku ninale, et päike neidise helesinistele silmadele liiga ei teeks. "Olete kohalik?" uuris ta võõralt noormehelt.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 16:13:32 GMT 2
Thomas tundis neidise käe puudutust endal ning hakkas vaikselt minema. Küsimuse peale kehitas ta õrnalt õlgu. "Kui nii võib öelda siis küll jah, mõnda aega olen ma siin peatunud." sõnas ta rahulikul toonil, kui endale teed tegi läbi rahvasumma, et leida üles too jäätiseputka, mis tavatses olla siin läheduses igapäev. See oli turistidele meelispaik, ning raha voolas müüjale üsna kenasti sisse.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 11, 2011 19:11:49 GMT 2
"Okeeei," venitas Paula ning jalutas koos võõra mehega läbi rahvasumma jäätiseputka poole. "Poppy," sõnas neidis ning pööras pilgu kolosseumi massiivsetelt seintelt nooremehele. "Mu nimi," lisas ta igaksjuhuks muigega. Iial ei võinud teada, kas inimesed usuvad, et see on ta nimi või mitte. Igaljuhul eelistas ta seda 100% nimele Paula, millega ta vanemad teda tegelikult olid õnnistanud.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 21:04:21 GMT 2
Thomas kergitas kulme kui algul kuulis veidi imelikku sõna, kuid pärast tõlgendas neidis selle oma nimeks ja mees noogutas seepeale lihtsalt. "Ja see tuleneb nimest..." küsis ta õrnalt naeratades. "Thomas" tutvustas ta ka end lähemalt
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 11, 2011 21:15:06 GMT 2
Poppy muigas. "See ei tulene ühestki nimest. Ongi Poppy," sõnas ta naeratades. Neiul polnud tahtmist oma pärisnime avaldada, kuna siis tahest-tahtmata keegi kutsus teda ka Paulana ning no.. See ei meeldinud talle. Poppy oli tüdruku vanaema välja mõeldud hüüdnimi pisikesele Paulakesele ning kogu oma elu oli ta vaid seda eelistanud. "Ja see tuleneb nimest?" küsis ta nüüd muiates ning hakkas siis naerma. "Okei, okei. Meeldiv tutvuda, Thomas."
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 21:23:01 GMT 2
Tom naeris kergelt. "Okey, ma ei piina sind rohkem, ma võin sind Poppyks kutsuda küll." lausus ta naerulsui, kui kuulis neidise viimaseid sõnu. "No see tuleneb Tom´ist" teadvustas mees neidist.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 13, 2011 15:10:46 GMT 2
"Väga meeldiv tutvuda, Thomas-Tom," muigas Poppy. "Millal me selle jäätiseputkani jõuame?" küsis tüdruk järgmisel hetkel. Ta ei märganud küll ühtegi putkat, mis võiks jäätist müüa... Samuti ei märganud ta läheduses ka ühtegi vihmavarju, õhupallide kogumikku või midagi muud taolist, mis võiks näidata, et seal midagi müüakse - kas siis jäätist või kaisukarusid.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 15:16:23 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "näiteks nüüd" sõnas ta kui ta ümber nurga pööras ja seal samas vastas oligi üks üsna tavaline jäätisekohvik, kus müüdi väga mitmeid erinevaid sorte jäätisi ja palju muudki külma.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 13, 2011 15:48:37 GMT 2
Poppy naeratas. Tõepoolest jõudsid noored nüüd jäätiseputkani, mida neiu ennist ei olnudki märganud. "Oo, suurepärane. Luba, ma teen sulle tänutäheks ühe jäätise välja," lausus neiu, kui oma käe poisi käevangust ära võttis. Tüdruk tahtis viisakas olla ning ühe jäätise ostmine noormehele, kes teda aitas, tundus hea idee olevat. Neidis jäi Thomasele ootavalt silma vaatama.
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 15:54:35 GMT 2
Thomas naeratas. "Ma arvan, et las ma ostan sinul ühe jäätise meeldiva seltskonna eest" lausus ta rahulikult, kui otsis välja oma rahakotti, et leida veidikenegi peen raha.
|
|