|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 20:19:17 GMT 2
Poppy istus purskaevust mõne meetri kaugusel oma tagil, jalad rätsepistes ning jälgis kõiki, kes Rooma kõige tuntumasse purskkaevu münte viskasid, et õnn tuleks. Paula sellistesse asjadesse ei uskunud. Küll aga oli see väga huvitav tegevus, millega oma aega veeta. Tüdruk lükkas prillid taas pealaele ning jälgis neid võõraid isikuid, kes õnne otsides oma raha purskkkaevu viskasid. Neiu õõtsutas end õrnalt lähedal mängiva tänavamuusiku imelise viisi saatel ning tüdruku nägu kattis õrn naeratus.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 8, 2011 21:05:18 GMT 2
Enda ümber sagivaid turiste mitte tähele pannes ning üritades olla viisakas iga otsajooksjaga, kõndis Evan läbi suure rahvamassi purskkaevu poole. Noormees lootis seal lähedal olevale pingile vajuda, sest Rooma päevased ülerahvastatud tänavad polnud just kõige meeldivam paik praegusel ajal. Noormees märkas maas ühte säravat münti ning tõstis selle ülesse. Kui ta oleks uskunud, et mündiviskamine talle õnne toob, siis oleks see münt ammu purskkaevu lennanud, kuid kahjuks polnud Matthew üks nendest. Noormees võttis mündi ning lõi selle eemale pöidla ja nimetissõrme löögiga, üritades mündist lihtsalt lahti saada. Ta isegi ei teadnud, miks ta selle ülesse korjas. Kahjuks tabas noormees ühte heledapäist eemal istuvat tütarlast. Tugevalt alahuulde hammustanud liikus noormees tema poole. "Ma vabandan, see polnud sugugi plaanitud vise," lausus noormees ning tema näoilmele tekkis vabandav naeratus kui ta silmitses võõrast neidu.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 21:33:16 GMT 2
"Aii," pomises Poppy, kui mündiga pihta sai ning tõusis püsti, et süüdlast otsida. Kui aga süüdlane ise ta juurde tuli ning veel vabandas ka, mitte lihtsalt münti tagasi ei tahtnud, torutas neidis veidi pahaselt lihtsalt huuli, kuid ohkas. "Kui mulle kohvi välja teed, andestan sulle," muigas Poppy ning hüpitas münti oma käel. "Ja mündi saad ka tagasi," lisas ta ning võttis maast oma tagi, lootes, et noormees tõepoolest viib ta kohvile. Tundus ta ju väga huvitav olevat ning Paulale ei meeldinud millestki rohkem poisid, kes olid huvitavad.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 8, 2011 21:56:28 GMT 2
Evan kortsutas neidise vastuse peale korraks kulmu, kuid seejärel noogutas talle ja tema näole ilmus pisikene muie. "Ma tunnen juba praegu sellest mitte minu mündist kohutavalt puudust," ütles noormees lõbusal hääletoonil ning surus oma käed taskutesse. "Kohvik on kuskil sealpool," lausus noormees mõtlikult ning osutas oma käega paremale. "Või sobib sulle mõni kohviputka ka?" päris ta oma pilgu neidisele viies ja teda küsivalt vaadates. Noh, süüdi ta oli ning pealegi polnud sellise palavaga nagunii midagi teha, seega miks ka mitte?
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 22:05:19 GMT 2
"Mulle sobib kohvi, olgu see siis ilusas valges kruusis või mõnusas papp-topsis," muigas neidis ning tõmbas oma lühikeste varukatega nahktagi oma valge maika ning helesiniste lühikeste pükste peale. "Ühesõnaga - sina otsustad," lisas Poppy ning asetas prillid ninale. Tõepoolest ei olnud neiul vahet, kuhu kohvi jooma minna. "Poppy olen muide," tutvustas neiu end nüüd naeratusega, samal ajal münti peopesal hüpitades.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 8, 2011 22:10:50 GMT 2
Tundus, et see neiu kes ta vastas seisis ei olnud eriti valiv. Noormehele meeldis otsustada, aga praegu oli olukord nii võrdväärne, et ta ei näinud selles lihtsalt mõtet. "Mina? Egas siis mina ei oska tütarlaste maitseid järgida," lausus Evan käed ülesse tõstes nagu annaks alla. "Vaata sellistes olukorras ma viskan tavaliselt münti, aga kahjuks see on sinu käes," sõnas noormees pead vangutades ning surus käed rinnale risti. "Seega järeldus on see, et sina otsustad," teatas noormees lõbusa muigega ning silmitses neidu. "Evan," tutvustas noormees vastu, pikemat nime kasutada ei pidanud ta vajalikuks.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 8, 2011 22:15:11 GMT 2
"Väga meeldiv tutvuda," naeratas Poppy ning viskas siis mündi kõrgele õhku, et see kinni püüda ning tagurpidi oma käeke lüüa. "Kull - kohvik, kiri - putka," muigas ta noormeest jälgides ning tõstis käe mündilt, mille pealmine pool oli kiri. "Tundub, et saatus soosib kohviputkat," sõnas Poppy ning vaatas kikivarvukile tõustes läheduses ringi. Oma lühikese kasvu tõttu ei näinud ta eriti purskkaevust eemale ning seetõttu sõnas ta nüüd - "Aga kohviputka pead sina üles otsima, sest ma ei ole kohalik ja ma ei näe üle nende pikkade inimeste siin."
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 8, 2011 22:57:07 GMT 2
Väga hea, neidis oli Evani mõttest perfektselt aru saanud. Kohviputka oli tänava lõpus ning paremat kätt jääval põiktänaval. Normees noogutas kui kuulis, et peab ise putka ülesse otsima. "Vaene sina, kas sa siis ei saanud lapsepõlves piisavalt kommi, et nii lühike?"päris noormees lõbustunud hääletooniga, lootes et selle peale kohe ei solvuta. Noormees jäi mõtlikult neidis vaatama ning järsku haaras too tal käest kinni ning tõmbas purskkaevu poole. Astunud purskkaevu ääre peale, tõmbas ta ka Poppy endaga kaasa. "Tere tulemast hiiglaste sekka," lausus noormees rahulikult ning lasi neidise käest lahti. "Näe, seal on putka," teatas noormees juhendades neidist seda nägema. Tema jaoks polnud selline äkiline tegevus mitte midagi erilist, Evan ei kartnud endast mingisugust muljet jätta, seega oli see lihtsalt käkitegu.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 9, 2011 17:58:40 GMT 2
"Ei saanud lapsepõlves ning ei saa siiamaani ka!" muigas Poppy. Ta polnud eriline kommisõber - kui siis ainult täielikult šokolaadist koosnevad kommid läksid tal alla. Igasugused lutsukad ning iirised ning muu jama neiule ei maitsenud. Paula astus suure sammuga nüüd purskkaevu äärele ning vaatas üle inimeste rahuloleva muigega. "Tore on olla siin hiiglaste seas," sõnas ta naerdes ning märkas kohviputkat. Seejärel hüppas neiu purskkaevu äärelt uuesti alla ning jäi üles vaatama. "Aga lühike on ka täitsa mõnus olla," muigas neidis ning sammus jalalt jalale.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 9, 2011 18:31:12 GMT 2
Tundus, et Evani totter jutt läks neidisele peale, mis oli üllatav. Tavaliselt läks paljudel ikka mõnusalt aega, et ära harjuda kiirete ning imelike asjaajamistega, mis seondusid noormehe käitumisega. Noormees maandus samuti tagasi maapinnale. "Aga lähme siis," lausus noormees ning silmitses hetkeks turistihordi, mis neist möödus. Niimoodi võis tõesti siin linnas veel kaotsi minna, sest need tüübid tambivad su jalge alla. Hakanud sammuma tasapisi putka poole, vaatas Evan, et neidis talle ikka järgi jõuaks. Kuigi kaua Poppy poole vaatamine polnud justkui tõhus, kuna muidu võis mõnega täitsa kokku põrgata. "Üritame nüüd mitte ära eksida," venitas noormees ning sammus järsult kõrvale kui mingi tüüp talle järjekordselt otsa koperdas.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 9, 2011 18:36:11 GMT 2
Poppy tegi paar kiiremat sammu, et Evanile järgi jõuda ning muigas. "Jah issi," sõnas ta poisi viimase lause peale ning kõndis uhkelt endast peajagu ning ilmselt rohkemgi pikema noormehe kõrval sinna poole, kus Evan väitis ning kust ta ka ise nägi kohviputkat olevat. "Sa oled kohalik?" küsis ta venitavalt, mõeldes, et ega ta seda juba küsinud pole. Lühimäluprobleemid. Paula kortsutas õrnalt kulmu, kuid naeratas siis. Ta oli ü s n a kindel, et polnud seda küsinud... vist. Noored jätkasid oma teekonda läbi turistihordide, minnes vahepeal kõrvalt ning paar korda ka otse läbi hordi. Ühe korra nii tehes kaotas neidis Evani silmist ning tõusis kikivarvukile, et mitte nii tuttava poisi veel vähem tuttavat juuksepahmakat silmata. Tüdruk kortsutas kulmu. Great... pomises ta ning lootis, et Evan ehk leiab tema üles.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 9, 2011 18:46:26 GMT 2
Neidise kommentaari peale Evan vaid turtsatas, sest ta polnud üritanud just sellist muljet jätta. Tütarlapse küsimuse peale pidi noormees noogutama, kuigi see polnud just kõige tõesem. Ta polnud ju siin sündninud ega saanudki sündida kui ta oli sünnipärane ingel. "Väiksest peale juba turistide poolt terroriseeritud," teatas noormees ning ta suunurgad tuksatasid õrnalt. Tegelikult Rooma oli esimene linn kuhu ta sattus kui pinnale sai. "Ja sina?" päris noormees viisakusest vastu. Mõne hetke kõndinud märkas ta, et tema kõrval olev tütarlaps kadus ära. Matthew kortsutas kulmi korraks ning üritas leida alles tutvunud tütarlast pilguga. Tema keskendumist segasid mingit saksa keelt plämavad turistid, kuid peagi liikus nende grupp edasi ning paljastasid talle Poppy asukoha. Noormees liikus tolleni. "On ju tüütu, ürita sa päevasel ajal siit kuhugi läbi saada," rääkis noormees neidisele naeratades.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 9, 2011 18:54:58 GMT 2
Poppy ehmatas õrnalt, kui Evan teda kõnetas ning noogutas siis. "Absoluutselt tobe, mis sellest purskkaevust nii väga vahtida on ja ega see õnn ka ei tule, kui sinna oma raha visata," sõnas ta muiates ning isegi veidi pahaselt. Samas oli ta tegelikult ise süüdi, et Evani hetkeks silmist lasi. "Ma olen Itaaliast, aga mitte Roomast," vastas tüdruk nüüd noormehe küsimusele, mille too enne hetkelist kadumist küsis.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 9, 2011 19:00:25 GMT 2
Noormees kuulas tähelepanelikult Paula juttu, kuna mõttelõng võis kiiresti kaduda selle sumina sees ära. "Noh, mis teha. Inimestel on vaja tagatist õnnele. Nad arvavad, et kui viskavad mündi purskkaevu ja teevad kodus diivanisporti, siis neil õnnestub saavutada täielik rahulolu. Kuid kahjuks pole see kaugelt nii lihtne," tõdes noormees ning oli sunnitud korraks Paulale põhimõtteliselt täiesti ette astuma, kuna mingi pisike jaapanlane talle otsa põrkas. "Sorry," pomises Evan õrnalt naeratades ning astus tagasi Poppy kõrvale. Peagi tundus putka juba üsna lähedal olevat. Mõni meeter veel sagimist kannatanud peatus Evan putka ees. "Niisiis, mis sa soovid?" päris noormees õrnalt pead kallutades ning neidist silmitsedes.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 9, 2011 19:04:37 GMT 2
Paula raputas muiates peas. "Uskumatu, et osad inimesed arvavad elu ikka nii lihtne olevat," sõnas ta ning jäi siis peaaegu Evanile otsa kõndides seisma. "Ei ole midagi," vastas ta poisi vaiksele vabandusele ning jätkas oma vaevarikast teekonda kohviputkani. Sinnani jõudnud, silmitses tütarlaps pea õrnalt viltu suurt kirja, mis putka küljes rippus ning millel kogu menüü kirjas oli. "Cappuccino sobib," sõnas ta peale mõnesekundilist mõtlemist. "Väike," lisas ta veel, kuna hinnad menüül olid kaldkriipsuga poolitatud, mis pidi tähendama suure ning väikse hindasid.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 9, 2011 19:41:01 GMT 2
Noormehe pilk libises üle menüü ning ta üritas otsustada, kas ta võtab midagi endale või mitte. Evan kuulis Paula soovi ning noogutas talle. Tellinud ühe väikse cappuccino ning väikse late jäi ta putka äärele toetudes ootama. "Itallanne pead sa kindlasti olema, kui armastad keset päeva kohvi juua,"teatas noormees ning ta suunurgad tuksatasid õrnalt. Ta teadis, et kohviga läheb umbes viis minutit, aga see imelikul kombel ei häirinud teda seekord peaaegu üldse. Üksi seistes ei viitsinud ta tavaliselt eriti oodata selliseid asju.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 9, 2011 20:04:10 GMT 2
Poppy vaid naeratas. "Jah, selline naljakas komme meil on jah, et joome keset päeva kohvi," sõnas ta ning muigas. "Hea, et me midagi muud keset päeva ei joo," lisas ta õrnalt naerdes. Loomulikult mõtles ta alkoholi. Oli ju parem olla kohvisõltlane, kui alkoholilembeline. Paula trummeldas õrnalt vastu leti ääri sõrmi ning naeratas Evanile. Too oli tõesti tore poiss ning Poppyl oli hea meel, et ta spontaanselt k ä s k i s poisil endale välja teha. Muie püsis neidise näol.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 10, 2011 0:09:35 GMT 2
Evan kuulas tütarlapse sõnu ning tema näole tekkis tahtmatu naeratus. "Sellise palavaga ei ole liigne alkohol veres just kõige mõistlikum võimis?"tõdes noormees pead kallutades ning vildakalt naeratades järjekordselt. Noormees kuulis müüjat, kes hüüdis välja kaks kohvit, mida ta oli tekkinud. Matthew vinnas end nende järele ning saanud nad kätte astus ta Paula juurde ning ulatas selle talle. "Sinu cappuccino," teatas noormees ning vaatas oma papptopsi. Kohvi soojal ajal jahutas keha maha, seega ei hakanud niimoodi palav. "Mu münt?" küsis noormees seejärel kokkulepet meelde tuletades. Ega tal seda münti tegelikult vaja ei olnud, see oli lihtsalt lõbusa põhimõtte pärast küsitud.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 10, 2011 22:09:45 GMT 2
"Seda arvan minagi," naeris Poppy ning ohkas, samal ajalt õrnalt muiates. Ka neidis kuulis, et müüja kahte kohvi valmissaamist kuulutas ning naeratas siis. "Ma tänan," sõnas neiu, kui Evan talle ta kohvi ulatas. Tüdruk põimis oma käed ümber topsi, olles kindel, et kuum jook peab veidi jahtuma, enne, kui ta seda kõrist alla hakkab kallama. Kui Evan mündi kohta küsis, muigas Poppy taaskord ning pistis käe tagitaskusse, kuhu ta mündi enne pannud oli. "Palun," sõnas neidis ning sirutas mündiga käe ette.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 10, 2011 22:34:19 GMT 2
Põiminud oma vasaku käe sõrmed ümber kohvitopsi tundis noormees seda äratavat latte hõngu. Mitte et ta unine oli, aga kohv oli talle alati ergutavalt mõjunud. Sel hetkel kui Poppy talle mündi ulatas, võttis noormees selle neidise käest ning keerutas kahe sõrme vahel. "Las keegi leiab oma õnne, kes sellesse mündiasja rohkem usub," teatas Evan ning tõukas siis mündi pöidla ja nimetissõrmega suure kaarega eemale. See langes seekord maha, sillutatud teele, kust nad tulnud oli. "Näe õnneks seekord ei tabanud kedagi," möönis noormees Paula poole vaadates ning võttis lonksu oma kohvist.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 10, 2011 22:36:23 GMT 2
Poppy võttis ettevaatlikult esimese lonksu cappucinost ning muigas. "Õnneks jah, sest kui see oleks tabanud kedagi sama lahedat, kui mina, oleksid sa ilmselt pidanud mu jätma ja temaga näiteeeekss..." Paula vaatas rahvarohkel platsil ringi. "...jäätist minema sööma.. Või midagi taolist," lisas ta nüüd naeratades, kui oli oma pilgu taas Evanile pööranud. "Ning see ei oleks mulle näiteks meeldinud."
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 10, 2011 23:08:41 GMT 2
Nähtavasti alaväärsuskompleksi sel neiul nüüd küll ei olnud, Paula paistis endast hästi arvavat ning Evan ka nägi miks. "See poleks sulle meeldinud? Huvitav informatsioon," mainis noormees lõbusa hääletooniga. Matthew märkas, kuidas kõik turistidhordid liikusid grupihaaval siia-sinna. "Aga tead, sel juhul kui ma oleks tahtnud kedagi tabada oleks ma pidanud viskama vasaku käega," teatas noormees lõbustunud hääletoonil. Ta oli vasakukäeline ning ega parema käega ei olnud just kõige parem sihtida. Pealegi ei üritanud ta seda.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 11, 2011 16:18:50 GMT 2
"Ära üritagi mulle väita, et su elus polnud midagi puudu hetkeni, mil tulin mina," naeris Poppy. Loomulikult ta ei mõelnud seda tõsiselt - tüdrukul oli selline omamoodi huumorimeel lihtsalt. "Siis läks hästi, et sa seekord parema käega viskasid," muigas neidis ning kallutas õrnalt pead vasakule, et siis hetkepärast see taas tavapärane asend taastada. Tütarlaps võttis järjekordse ettevaatliku lonksu kuumast cappuccinost ning pööras pilgu rahvamassile.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 11, 2011 16:55:24 GMT 2
Evan kuulas neidise kommentaare ning turtsatas lõbusalt. "Muidugi, uued väljaminekud, seda mul just vaja ongi!"ütles noormees ikka veel lõbusa hääletooniga. Tegelikult polnud tal selle vastu midagi, et kellelegi kohvi välja teha. Noormees lonksas kohvi ning silmitses platsi. "Kuule äkki vajuks kuhugi? Sest ma ei viici nende turistide ees akrobaatikat teha ning siia-sinna hüpata,"pakkus Matthew Poppyle. Ja just tol hetkel, kui ta seda mainis jooksis väikest kasvu jaapanlane talle otsa, kuid nii ootamatult, et Evan suutis osa kohvist oma t-särgile ajada. Turist kukkus vabandama, kuid selle asemel et käratada, naeratas noormees ning lausus et pole midagi. Olenemata selles, et tegelt oli kõrvetav jook tema pluusile voolanud ning et see oli nüüd märg. "Peaks endale foori või tulukese külge panema, äkki siis märgatakse ka lõpuks,"lausus noormees sel hetkel kui pisike välismaalane minema oli tõtanud.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 11, 2011 19:15:19 GMT 2
Poppy naeratas ning noogutas noormehe mujale minemise pakkumise peale, kuid juba hetke pärast oli neidise nägu tõsine ning tüdruku täidlaste huulte vahelt pääsesid häälikud - "Oh f...." Neidis tõmbas käega läbi juuste ning vaatas segaduses olevalt Evan'it. "Kuidas oleks suure sildiga, et OLEN SIIN, ÄRA OTSA KÕNNI. Kõigis maailma keeltes näiteks?" pakkus tüdruk välja ning ohkas. Kas noormees tahtiski temaga rohkem aega veeta? Ta särk oli ju kohviga koos.. äkki ta tahab koju minna ning jätab seega Poppy üksipäini? Mõtted-mõtted, need vaevasid Poppy pead.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 11, 2011 19:25:23 GMT 2
Evan võttis oma särgiäärest kinni ning lükkas selle hetkeks kehast eemale, kuhu vastu see liibuma oli hakanud. Kuulnud Paula pakkumist hakkas noormees lõbusalt naerma. "Ma arvan, et võiks panna indikaatori, mis eristaks mis maalane hakkab vastu kõndima ning siis näitab kirja tema keeles," lisas noormees lõbusalt. Ta ei lasknud sellisel asjal enda tuju lihtsalt rikkuda. See oli väike mõttetu pisidetail. "Kas sa oled nõus plekilise tüübiga ringi käima? Sest ma näen seal ilusat pinki teiselpool tänavat, kuhu võiks maanduda. Seal on toredalt päiksepaisteline ka, kuivatab kiirelt särgi ära," päris Matthew Paula poole silmitsedes ning lasi särgist lahti. Tema käes olevas kohvitopsis oli üks kolmandik kohvist järel, kuid Evan viskas topsi prügikasti. Ei tundnud kõige normaalsem sealt just juua.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 11, 2011 19:28:50 GMT 2
"Jaa, indikaator on hea idee. Kuule, see vend oli ju mingi jaapanlane? Äkki ta teeb selle sulle kiirelt valmis? Tehnikamaa nagu Jaapan on," muigas Poppy ning lonksas enam mitte nii kuuma kohvi. "Plekilised poisid meeldivad mulle eriti!" naeris neiu nüüd, andes sellega teada, et teda ei häiri Evan'i pruun plekk särgil. "Päike, pink ja plekilised poisid on mu 3 lemmikut P tähega algavat asja" naeratas tütarlaps ning pööras siis pilgu siis lõpuks pingile, millele noormees ennist tähelepanu oli juhtinud. Neidis naeratas vägagi õrnalt. See oli tõepoolest suurepärane koht istumiseks ning jutustamiseks.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 11, 2011 19:39:16 GMT 2
Poppy jutu peale venis Evani naeratus laiemaks. Evan lükkas oma käe juustesse ning sasis neid hetkeks kui kuulas neidise teksti. "See lausa särab valguses, kutsuv - kas sa ei näe?"päris noormees lõbustunud hääletooniga ning hakkas seejärel pingi poole sammuma. Põige siia-sinna oli kasulik, kuna need kaarti käes hoidvad turistid lihtsalt ei vaadanud ümberringi. Lõpuks jõudnud teisele poole tänavat, vajus Matthew pingile ning ootas, et ka Paula seda teeks. "Oh, kui rahulik," tõdes noormees ning vaatas tuhisevat tänavat, mis oli nüüd eemal.
|
|
|
Post by Paula Williams on Feb 11, 2011 19:58:02 GMT 2
Poppy naeris ning järgnes siis nii üksikute kui ka turismigruppide eest põigeldes Evanile sellele ihaldusväärsele pingile teiselpool tänavat. "Huh," sõnas neiu ning potsatas pingile, Evani kõrvale. Tüdruk tõmbas teatraalselt käeseljaga otsaesiselt 'higi' maha nagu oleks tegu olnud raske tööga, ning naeris siis. "Kohe teine tera," sõnas ta muiates ning sättis end pingile istuma nii, et ta ilma kaela tagurpidi keeramata poissi näeks.
|
|
|
Post by Evan Matthew Sommers on Feb 11, 2011 20:27:04 GMT 2
Evan jälgis tüdrukut enda näol naeratus. "Paistab, et see jaapani tüdruk ei võtnud õppust, näe ta tormas jälle kellelegi otsa,"teatas noormees ning osutas tänava poole, kus mingi mees karjus väikse tüdruku peale. "Aga seekord tal vist ei vedanud,"möönis Matt pead kallutades. Ta oleks soovinud praegu tüübile virutada, kuid hoidis end tagasi. Kättemaks isegi halva teo pärast polnud kõige õigem samm. "Nonii, sihtmärk, räägi nüüd, mis sa tegid seal purskkaevu juures kui sa just ei varja mu eest maha, et ikkagi usud mündiõnne ning ei loopinud igat viimast senti kaevu,"sõnas noormees Paulale. Evan toetas oma selja vastu pinki ning trummeldas oma sõrmedega vastu oma põlve.
|
|