|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 19:30:46 GMT 2
Uks avanes vaikselt ja sisse astus valgesse riietatud mees. Ta sisenes Roomas ühte vanimasse kirikusse mis veel püsti seisis, kuigi siin oli olnud kunagi palju palju vanemaid kirikuid, mis sõdadega lammutati.. koos kõigega mis seal sees oli.
The Basilica San Giovanni on praegu teadaolevalt vist kõige vanem kirik terve Rooma impeeriumi peale kokku ning just seal oli käia kõige parem.. sest siin seintel oli teatud keeli mis, olid inimeste seas juba väga väga ammu unustuste hõlma vajunud ja millest ei teatud mitte midagi.
Kirik oli tühi ja see oli üsna normaalne, sest kell oli ka väga palju ja Thomas oligi tegelikult tulnud siia, et olla üksi. Kiriku uksed on alati avatud.. neid ei suleta kunagi, sest pääsetee Jumala juurde peab olema alati saadaval.
Tom põlvitas risti ette maha ja vaatas selle poole vaikides hetke, kuid siis lausudes rahuliku ja selge häälega... " Rachmorres "
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 11, 2011 19:53:55 GMT 2
Robert juba oli kirikus, kuigi ta ei olnud usklik ega midagi. Haldjas oli üleni musta riietatud. Ta seisis üleval niiöelda rõdul, kus orel, mis vist siiski ei olnud nii vana, kui kirik ise. Rõdu äärele nõjatudes jälgis tema helesiniste silmade pilk meest, kes mööda vahekäiku risti poole sammus, ning sinna põlvitas. Usklikud on veidrad. Instinktiivselt suunas Robert enda tahte mehe poole, et tema mõtteid lugeda, ise endiselt vaikides seal üleval seistes.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 20:00:23 GMT 2
Thomas lihtsalt põlvitas ja vaatas seda risti, kuni järsult tundis ta tungi oma mõtetele.. keegi proovis sinna sisse saada. Kiirelt tõstis mees pilgu üles, rõdule, kuhu ta ennem vaadanud ei olnud. "Mina seda sinu asemel ei teeks" lausus mees vaiksel toonil. "Kui ma sind sinna sisse lasen... siis välja kindlasti mitte" lisas ta juurde, kui tagasi püsti tõusis ja paar sammu taganes.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 11, 2011 20:04:54 GMT 2
Oo, keegi, kes oskas ennast kaitsta. Aga haldjas igatahes mitte. "Kas tõesti?" küsis Robert uudishimulikult, kuigi jahedalt. Noormees hüppas kiirelt, peaaegu märkamatu liigutusega rõdult alla ning maandus hääletult vaibale, mis vahekäiku kattis, pea kergelt kallutatud, pilk mehel. Väga huvitav. Sellist olendit pole ka kunagi näinud, või siis lihtsalt ei mäletanud.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 20:17:05 GMT 2
Thomas toetas end vastu pinki ja ristas käed kõhule, viies oma pilgu noormehele. "Jah" oli tema lihtne vastus. Kiire pilk ülevalt alla... sarnane inimesega, kuid tegelikult kaugeltki mitte inimene täpselt nagu Thomas isegi.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 11, 2011 20:20:02 GMT 2
"Tead, ma arvan pigem, et sina oleksid see, kes ei suudaks lõpuks vastu seista," ütles Robert mõne hetke pärast, kui käed dressika taskutesse libistas. Kui tal just mingeid lisavõimeid ei olnud. Robi käsutuses olid vaimud, kes ajaks ka tema segaseks. Mingil määral nad olidki seda teinud.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 20:30:29 GMT 2
Thomas naeratas. "Vaata selles see asi ongi... sina arvad, aga mina tean" lausus ta vaiksel toonil, hoides oma naeratust siiski näol. Peale vastust ajas ta end jalule ning kõndis mehe suunas jõudes aina lähemale ja lähemale. "Kuid sa võid ju alati proovi teha, kui sa kahtled minu sõnades. " ütles ta ja täpselt enne mehele otsa kõndimist pööras ta pinkide rea poole ja võttis istmelt musta piibli, avades selle keskelt.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 11, 2011 20:33:05 GMT 2
Robert ei astunud tagasi, kui mees talle lähenes, vaid pööras pead, kui too pingile istuma maandus. "Oled mingi tuleviku ennustaja?" Tüüp ei tea, kellega ta räägib, aga samas seisus oli ka Robert. Too tundus talle väga tuttav, olemuselt, aga haldjas ei suutnud meenutada, kus või kas ta oli sellist isikut näinud.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 20:38:06 GMT 2
Thom naeratas kergelt. "Ma suudaks sedagi kui vaja oleks, kuid töökoha poolest mitte" sõnas ta vaiksel toonil. Lõpuk leidis ta piiblist peatüki mida otsinud oli - 'opinie þi cunoaþtere'. Vaiksel toonil luges ta sealt kaks esimest lauset ja naeratas seejärel piiblit sulgedes.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 11, 2011 20:46:36 GMT 2
"Kui armas. Misasi sa siis kah oled? Vampiir kindlasti mitte. Vaevalt ka libahunt," ütles Robert rohkem nagu omaette, kuigi küsimus oli noormehele suunatud.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 11, 2011 20:50:14 GMT 2
Thomas pani piibli käest ja tõusis toolist jäädes mehe poole vaatama. "Sa ei peagi teadma kes ma olen... sa oled selleks liialt noor veel. " lausus ta lihtsal toonil. Hakkates kirikust välja minema. "Ma tahan suitsu teha" lausus ta põhjenduseks ning avas kiriku ukse minnes välja ja süüdates kiirelt endale ühe suitsu.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 12, 2011 12:45:03 GMT 2
Liiga noor?! "Vaata selle ütlemiseks pead sa küll mu vanust teadma," muigas haldjas, kui võõrast rassist mehele järgnes. Ta suitsetas samuti, kuid praegu polnud selle järele isu. Pigem vaid uudishimu selle tüübi vastu. Liiga noor? No tõsiselt. Juba teine tüüp, kes väidab, et ta on noor. Noh... kui te peate mitmeid tuhandeid aastaid nooreks, siis muidugi on noor. Kui ei, siis on ta pigem vana, lihtsalt näeb noor välja. Kui tore on olla haldjas.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 12, 2011 19:10:03 GMT 2
Thomas naeratas kergelt, kui tõmbas esimese mahvi. "Vanus on kõigest number, mitte midagi muud." lausus ta vaikselt, kui suitsust taas järgmise mahvi võttis. Thomas eelistas alati kallimaid ja kvaliteetsemaid suitse, neid tavalisi ta lihtsalt ei sallinud. "Kuid ma teen su elu lihtsamaks... ma ei ole tõesti vampiir ega libahunt. Samuti ei ole ma ka haldjas" lisas ta lõppu ja viis oma pilgu ümbruselt haldjale.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 12, 2011 21:05:22 GMT 2
"Üsnagi obvious jah, et sa haldjas ei ole," ütles Robert kõvera muige saatel. Nii hale ta ka pole, et teist haldjat ära ei tunne. "Igatahes tundud sa ebameeldivalt... sõbralik või midagi olevat," lisas haldjas siis hetke pärast, kui meest uurivalt silmitses. Veider.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 12, 2011 21:11:57 GMT 2
Thomas naeratas kergelt. "Küllap see on minu loomuses" lausus mees vaikselt. "... teha teistele head" lisas ta juurde kui oma esimese suitsu lõpetas.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 12, 2011 21:49:05 GMT 2
Haldjad peaksid samuti olema headuse kehastused... "Sel juhul oled sa mingi hea tegelane. Kes on head...? Haldjad muidugi, aga see sa otseloomulikult ei ole," arutles Robi rohkem nagu omaette, ise samas mõeldes, et peaks ikkagi katsetama tüübi meeltesse minemist. Või mõnel vaimul seda teha käskida. Siis ei oleks tal endast kahju.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 10:24:04 GMT 2
Thomas muigas kergelt kui kuulis mehe arutlust. Ta ei olnud mitte midagi haldjatega seoses... kuigi ta suutis rääkida nende keelt ja tundis ka nende kombeid, ei olnud ta haldjas. "Miks pakub sulle nii suurt huvi, kes ma olen ?" küsis mees küsimuse, kui otsis välja järgmise suitsu ja sellegi süütas.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 13, 2011 13:39:43 GMT 2
"Kuna ma tahaks teada, kes on see olend, kes julgeb mulle öelda, et ma ei suudaks tema mõtetest väljuda ning väidab pealegi, et ma olen noor," vastas Robert ausalt. Valetamiseks polnud põhjust.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 13:55:58 GMT 2
Thomas muigas taaskord. "Kes ütles et ma sind üldse oma mõtetesse sisse lasen?" küsis mees vaikselt. "Luba ma lihtsustan su teed. Et minu mõtetesse pääseda, pead sa läbima tee läbi labürindi.. lõpmatu labürindi ja kui sa eksid.... siis no.. kuidas nüüd öelda - lähed hulluks" lausus ta naeratades. "Kuid noor oled sa lihtsalt minuga võrreldes, muidu oled sa tõesti vana" lisas ta juurde vanuse kohta
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 13, 2011 14:08:52 GMT 2
"Ma arvan, et ma saadaksin sel juhul kellegi teise sinu labürinti läbima," ütles Robi muretult õlgu kehitades. Vaimud ei saa hulluks minna. "Ja see vanuse teema... noh, mina ei tea, kui vana sina oled ja sina ei tea minu vanust, seega on see vaidlus vist üpriski mõttetu," lisas ta mõne hetke pärast. Robert ei kavatsekski enda õiget vanust avaldada, keegi ei teadnud seda.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 13, 2011 14:29:05 GMT 2
Thomas naeris kergelt, tõmmates uue mahvi. "Ma arvan, et see keegi pöörduks sinu vastu välgukiirusel" sõnas mees vaikselt. "Luba ma ütlen sulle midagi. Sinu vanemate peale polnud siis veel mõeldudki, kui mina juba eksisteerisin." ütles Thomas suitsu minema visates.
"Thomas Carlyle" tutvustas mees ennast naeratades, kui talle meelde tuli et tal pole olnud siiani võimalust seda teha
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 13, 2011 18:33:20 GMT 2
"Minu vastu? Oh ei," raputas Robert pead, ise silmnähtavalt lõbustatud. Tal oli vaimude üle lihtsalt nii suur kontroll, et kui keegi ka mõtleks selle peale, oleks ta hävitatud enne, kui ta midagi teha jõuab, ning pealegi, on võimatu vaimu hulluks ajada. Robert on ausalt mitu korda proovinud. "Kas ma äsja ei öelnud, et sa ei saa seda kindlalt teada, kui sul mu vanusest õrna aimugi pole?" Robert kallutas kergelt pead, meenutades kiirelt enda eelnevat elu. Robert oli vist vanim siiani eksisteeriv haldjas, ning haldjad olid väga-väga ammu olemas. "Robert Shire," vastas noormees siis, kui too teine ennast tutvustas.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 20:03:31 GMT 2
Thomas naeris kergelt kui veidi noormehele lähenes ja talle siis otse silma vaatas. "Luba ma arvan, 5000 parimal juhul 7000 aastat" sõnas ta vaikselt nähes mehe silmi talle otse vastu vaadates. "Meeldiv tutvuda" lisas ta olles kuulnud mehe nime.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 14, 2011 20:09:32 GMT 2
"Arva uuesti," naeratas Robert siiralt, kuid jahedalt. Oo ei, nii noor ta nüüd ka ei olnud. Kahju muidugi, et Robi Thomase mõtteid ei saa lugeda. Kui kahju. Kuid õnneks ei saaks ka tema vestluskaaslane haldja mõtetesse. Mis on muidugi plusspunkt.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 20:18:32 GMT 2
Thomas kergitas kulme. "Ütle mulle oma haldjanimi," lausus mees vaikselt kui seljapööras ja veidikene eemale kõndis, et siis uuesti ümber pöörata ja teda vaadata.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 14, 2011 20:24:57 GMT 2
Robert pahvatas selle peale lõbustatult, kuid endiselt jahedalt, naerma. "Anna mulle mõjuv põhjus, miks ma seda tegema peaksin," ütles ta pilkliku muige saatel. Ükski endast lugupidav haldjas ei avalda enda haldjanime. Aga võib-olla oli too Thomas liiga noorte haldjatega kokku puutunud, kes kõik suurima rõõmuga esitlesid end kõikide nimedega, mis neil olid. Robert ei olnud selline.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 20:29:57 GMT 2
Thomas mõtles veidi. "Ma ütlen sulle kes ma olen" lausus ta vaiksel toonil. See oli tegelikult üsnagi aus kaup. Isegi haldjad ei tohiks tegelikult teada, kes inimeste seast on veel inglid ja kes mitte... neid on väga vähe alles... ühe käe sõrmedel võib nad üles lugeda... kuid siiski veel alles ja mitte kadunud.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 14, 2011 20:35:27 GMT 2
Roberti muie muutus veelgi põlglikumaks. "Ahvatlev pakkumine, aga ma pean ära ütlema. Selleks, et teada sinu rassi, avalikustada enda nimi, mis annab sulle väga palju võimalusi minu suhtes, muidugi, kui sa oled piisavalt tark, et aru saada, kuidas see täpsemalt käib," ütles Robi peale hetkelist mõtlemist. "Ma olen sinusuguseid kohanud. Kunagi väga ammu." Ta oli unustanud. Ta oli juba liiga vana, et kõik talle meelde jääks, ning mida lähemale ta praegu enda mõtetes tõele jõudis, seda kaugemale see libises ja seda kättesaamatumaks muutus. See oli hetk, kui Robert tõesti tajus liiga selgelt enda vanust.
|
|
|
|
Post by Thomas I. Carlyle on Feb 14, 2011 20:57:43 GMT 2
Thomas noogutas kergelt. "Tõsi, kuid usu see oleks seda väärt. Kuid muidugi sa ei ütle mulle oma nime, vähemalt mitte haldjakeeli" lausus mees vaiksel toonil. Seda loota niivõrd vanalt haldjalt oleks natuke utoopiline. Viimase lause peale ta kergitas kulme. "Võib olla tõesti. Kuid meid on vähe alles jäänud. Meid ei ole enam palju, mõned üksikud... ühe käe sõrmedel üles loetavad... Kuid siiski, ühed esimesed siin maailmas." lausus Thomas vaikselt, viies oma pilgu Robertile.
|
|
|
|
Post by Robert Shire on Feb 15, 2011 13:06:11 GMT 2
"Kui sina väidad, et oled üks esimesi maailmas, siis peaksid sa väga hästi teadma, et ka haldjad olid juba algusest saadik olemas," ütles Robert jaheda muige saatel. Ning Robert oli üks neist. Aga üks esimesi, mingist teisest rassist... Robi üritas üheaegselt enda mõtteid mõelda, tuhandeid hingi, kelle üle ta valitses, kuulata ning ka Thomase vastusest aru saada. Nojah.
|
|
