|
Post by Judith Dark on Feb 15, 2011 9:21:45 GMT 2
Judithi punaseks muutunud silmad jälgisid tähelepanelikult nälja tänava algust. Keegi polnud teda siia küll kutsunud ning loogiline ka. Linna sees ei sõlmita kunagi diile ning pealegi, manamiseks peaksid sa keset risti kaevama augu, kuid linna munakivi teel on seda raske teha, rääkimata veel asfaltkattega teest. Seega crossroads demon oli siin täitsa omast tahtest ning omast vabast ajast. See oli tema jaoks hea koht enda musta märkmiku täitmiseks, kus on kirjas kõik diilid ning alla põrgusse veetud hinged. Neiu kõrval istus truult nagu alati tema hellhound, kelle kolm pead olid suunatud erinevatesse suundadesse; üks pea jälgis (vasakpoolne) kõige äärmist tänavat, keskmine pea otse ees olevat tänavat ning kolmas neiut ise. Koera silme läbi nägi demeon välja nagu deemon deemoni jaoks - mustaks tõmbunud keha, mis nägi välja nagu oleks söestunud, pea tagurpidi keeratud ning silmad punased (tava deemonitel mustad).
Mustalt märkmikult silmad tõstnud, viis deemon pilgu enda ees olevale tänavale. Ta kuulis vaikseid samme, nagu ka tema hellhound, kelle kõik kolm pead pöördusid selle tänava suu poole. June silmade punane värvus kadus, olles loomulikud. Hellhound tema kõrval urises vaikselt, kuid neiu käsu peale ta kadus.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 16:59:41 GMT 2
Ööst pole midagi karta, kui sõrmenipsu peale saab esile manada väikese leegi või lausa tulekera, mis on tema peast suurem. Clayton lonkis mööda tänavat, käed taskus ja suurtes kõrvaklappides, mida kaunistasid hõbedase markeriga tehtud sikerdused leekidest, üürgamas kõik viimase aja tegijad rokkbändid - ja ka vanad olijad. Tema ei pirtsutanud muusikavalikuga.
Noormehe punased tennised hakkasid jõudma ristmikule, kui ta märkas seal seisvat siluetti. kes oleks nii hull ja seisaks 1) keset ristmikku 2) ja seda nii pimedal ööl, nagu praegu? Kergitanud kulmu, aeglustas Clay sammu, kuid ei peatunud.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 17:11:24 GMT 2
Judithi silmad püsisid isikul, kes korraga tema vaatevälja jõudis. Silmad punaseks muutunud, suutis deemon ilma ühegi probleemita näha noormehe nägu sama selgelt nagu oleks päev ja too seisaks neiu nina ees. Hellhound, kes oli ennist neiu kõrval istunud ja siis hetkeks lahkunud, oli tagasi Sirventé jala juures, pead lõrisedes noormehe poole pööratud. "Tasa," lausus ta vaikselt koerale, silitades üht tema pead. Kõrvalvaataja jaoks oleks tundunud, nagu oleks tüdruk silitanud tühja õhku, kuid tegelikult see ei olnud nii. Crossroads demoni ihukaitsjana ei tohtinud hellhound ohu korral enda peremehe kõrvalt lahkuda ning kuna noormees kujutas koera silmis ohtu, jäi June ülesandeks koera vaos hoida ja maha rahustada. Talle polnud vaja, et koer taaskord kargaks kellelegi kallale, rebiks tema maise keha lõhki ja hinge tiriks põrgusse. Judithi bossile meeldiks see küll, aga mitte neiule endale. Tema lasi ainult neid hingi põrgusse tirida, kes olid temaga teinud lepingu ja tähtaeg oli kätte jõudnud. "Rahu, Mortem. Küll sa jõuad seda veel teha, aga praegu pole just õige aeg. Me ei tohi end paljastada," lausus ta vaikselt koerale, huuled vaevu liikumas. Neiu punased silmad püsisid noormehel, samal ajal kui ta enda punase kleidi peal olevasse tagi taskusse enda märkmiku pani.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 17:15:35 GMT 2
Veider. Clay oleks võinud vanduda, et isik, kes seal pimeduses seisis, tõstis käe ja... silitas midagi. Aga see võis nii vaid tunduda - pimeduses teevad silmad igasuguseid tempe ja teda polnud õnnistatud just parima öise visiooniga.
Lähemale jõudes veendus noormees, et tegemist oli neiuga - imekauni näitsikuga, kes täiesti segamatult oma alalisel kohal seisis. "Ootad kedagi?" päris Enrico, kui oli kuuldekaugusse jõudnud.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 17:29:03 GMT 2
Noormehe lähenedes tõmbusid Judithi silmad tagasi pruuniks nagu need olid ka päise päeva ajal, kuid jälgisid endiselt tähelepanelikult teda. Hellhound neiu kõrval urises küll vaikselt, kuid ei ilmutanud märkigi ründe kavatsusest. Seega järelikult noormees ei olnud ei oma ega ka ingel. Küllap siis lihtsalt üks järjekordne surelik. Neiu on neid alati pidanud väikesteks nippasjakesteks, sest nende elu on nii habras ning nii üksluine.
Noormehe küsimuse peale, raputas Judith kergelt pead, lükates end seinast veidikene eemale. "Võib-olla, võib-olla mitte," lausus ta vaikselt, silmi noormehel hoides, samal ajal kui selja taga olev käsi hellhoundi koonu silitas.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 17:33:39 GMT 2
"Praegusel ajal keset ristteed seista on natuke jabur, kas tead," mainis Clay nii muuseas. "Tee ääres oleks oluliselt ohutum." Jumal teab, millal mõni hull roolijoodikut mängida otsustab ja seda ristmikku ületada püüab. Pole vaja näha sellist kena neidu kuskil teeservas nagu roadkilled animali näha.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 17:38:27 GMT 2
Hetkeks oli Judithi näol näha õrna naeratust, kui tema valged hambad pimeduses esile tõusid. Ning seda soodustas samuti ka tänavavalgusti, mis temast mõne meetri kaugusel oli. Naerdes oleks ta tahtnud talle öelda, et miski maine asi ei suuda talle liiga teha, kuid enda isiku varjamiseks ei öelnud ta sõnakestki. "Ma tänan muretsemise eest, kuid ega ma ei seisagi päris keset ristteed. Ning pealegi ma pole enam üksi," lausus ta käed rinnal risti asetades.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 17:41:53 GMT 2
"True," nõustus Clayton kergelt muiates. "Aga siin on ikkagi ohtlik. Mingisugune roolijoodik või niisama äge, kes otsustab, et võtaks natuke alkoholi ja läheks noaga mööda linna ringi jõlkuma," luges noormees ette worst case scenario'd, mis võivad neidu tabada.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 17:51:57 GMT 2
Judithi kulmud kerkisid mõne millimeetri võrra, kuid tema näol säilis lõbus muie. Inimesed on nii ette aimatavad. "Tõsi, kuid nii ei pruugi alati juhtuda. Võib olla olen ma täna õnnega koos ning väldin igasuguseid noaga vehklejaid ja lihtsalt ülbajaid. Pealegi ma oskan ennast kaitsta," lausus ta kergelt õlgu kehitades. Deemonitena on sinu maine keha haavatav, kuid ei sure ennem kui sa temast lahkud. Ning deemoni hinge kui sellist saavad tappa ainult inglid, teised deemonid ja isegi inimene kui tal on maagiliste garveeringutega nuga, mis on nüüdseks olnud aastaid Judithi poolt ära peidetud.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 18:01:05 GMT 2
Clayton viibutas sõrme. "Võibolla peale ei saa lootma jääda," ütles noormees, nagu manitseks väikest last. "Võibolla tuleb koll ja sööb su ära, ja siis ei ole see "võibolla" sind päästmas." Ta rääkis jälle kiirelt, justkui oleks tal kuhugi rutt. "Mina oskan ka ennast kaitsta, aga see ei tähenda, et ma vabatahtlikult surmasuhu kõnniksin."
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 18:39:17 GMT 2
"Mind nad ei puutu. Usu mind," muigas Judith endamisi. Ning pealegi tema hellhound ei laseks mitte ühtegi halbade kavatsustega isikut talle lähedale. Mortem rebiks nad lõhki kõigest hetkega. Ning kolm tükki samal hetkel pole tema jaoks võimatu, eriti veel siis kui sa oled nähtamatu.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 19:46:44 GMT 2
Clay kehitas õlgu. Enesekindlus on voorus. "Eks sa ise tea. Ma niisama pakkusin end sinu ihukaitsjaks..." tegi noormees peksasaanud kutsika näo pähe. Küll tema juba ilusa tüdruku ära tunneb. Kaugelt.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 20:03:57 GMT 2
"Ihukaitsjaks?! See kõlas praegu nii nagu Rooma oleks vangist pagenute linn," kergitas Judith kergelt kulmu, tõmmates näppudega läbi juuste. Aastasadad maa peal ning juba oled omandanud inimeste kombed, nagu juukse sasimine, huulde hammustamine ja isegi küünte närimine. "Aga kui sa arvad, et see on vajalik, siis ole aga lahke. Kuid sinu vigastuste ja surma eest mina ei vastuta," lisas ta silmad tänavalt noormehele pöörates.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 20:28:39 GMT 2
Claytoni näole ilmus ennasttäis muie. "Selleks ju ihukaitsjad ongi," vastas ta. "Ja pole vist vaja korrata, et ma oskan end kaitsta. Suurepäraselt." Noormees ei hakanud demonstreerima, mida ta tulega teha oskab, sest neiul pole (veel) vaja teada, et tegemist on Elemendivardjaga. Ta ei avalda oma võimeid, kui selleks vajadust pole - või seda välja ei nuhita.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 21:12:48 GMT 2
"Mina oskan ka ennast kaitsta, aga see ei tähenda, et ma vabatahtlikult surmasuhu kõnniksin," kordas Judith noormehe sõnu, mis olid kõigest mõni hetk tagasi tema enda suust kostunud. "Aga kui sa tahad sellega riskida, et mingi koll sööb su järgmisel nurgal ära, siis ole lahke. Ma ei keela," laiutas ta kergelt käsi, surudes need tagasi risti.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 21:15:41 GMT 2
"Ah, misasja?" Clay'l jooksis hetkeks juhe kokku. "Mingit kolli ei tule kallale. Kollid ei ole lollid, kes niisama nalja pärast meestele kallale hüppaksid. Erinevalt sinust, kes sa oled, täiesti juhuslikult, naine," sõnas noormees ja lisas siis meelitavalt: "Üks väga kena naine."
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 21:26:10 GMT 2
"Kas sa kahtled teadmatuse ees või oled sa lihtsalt väga enesekindel inimene?" pööras Judith enda pruunid silmad enda hellhoundilt tagasi noormehele. Noh tal polnud viga midagi, aga deemon jääb deemoniks. "Üks väga kena naine? Kas see pidi olema mingi kompliment või mingi lüke?" kergitas ta enda üht kulmu, silmi noormehel hoides.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 16, 2011 21:31:03 GMT 2
Neiu esimese küsimuse peale muigas Clay laialt. "Mis sa ise arvad?" vastas ta küsimusega. Kui ta aga neiu teist küsimust kuulis, venis muie veel laiemaks ja noormees kehitas õlgu. "See jäägu sinu otsustada," sõnas Clayton lustlikult.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 16, 2011 21:37:38 GMT 2
"Mida ma arvan? Ma arvan seda, et sa kõlad nagu pervert," lausus Judith, suul hetkeks kõrver muie, kui ta käed uuesti rinnal risti pani. Hellhound tema kõrval silmitses noormeest ning hetkeks kostus neiu kõrvu kerge naer, just kui põrgukoer oleks naernud. See tõi ka deemoni enda suule kerge muige. Ta oleks tahtnud koera pea peale patsutada ning kallistada, aga see oleks kõrvalolija jaoks olnud vägagi imelik ja kahtlane.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 19, 2011 22:12:20 GMT 2
Clay turtsatas lõbusalt. "Eksole. Need kõige puhtama hingega ongi alati vääriti mõistetud," sõnas ta, justkui oleks tegemist mingi elutõega, mis muidu päevavalgust ei kannata. Siis kehitas noormees õlgu ja tegi, nagu pöörduks, et minekut teha. "Aga olgu, kui mu katset olla viisakas nii mõistetakse, eks ma siis lähen ja nutan kuskil nurgas," lausus Clayton üle õla. Tegelikult polnud tal tahtmistki lahkuda, niiviisi öösel täiesti võõra neiuga vesteldes aega veeta oli täitsa viis.
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 20, 2011 21:20:53 GMT 2
"Tõesti? Ning jätad kaitsetu naisterahva üksinda keset tänavat seisma?" muigas Judith kergelt, kallutades pead ühele küljele. Tema suul säilis õrn muie. Tüübi eelmise lause peale tahtis neiu nii mõnegi kommentaari lisada, kuid hammustades kergelt huulde, hoidis ta oma suu kinni. Ta ei tahtnud, et see inimene tema vastas saaks teada neiu iseäralikkusest.
|
|
|
Post by Clayton E. Ezequiel on Feb 28, 2011 9:59:12 GMT 2
Clay peatus poolelt sammult ja pööras end ringi, kõrvad kikkis. "Mina mäletan, et see kaitsetu naisterahvas oskab end kaitsta," sõnas ta. "Kas mulle tehti tünga?" küsis noormees õrritavalt. "Meeldib võõraste kuttidega mängida?"
|
|
|
Post by Judith Dark on Feb 28, 2011 19:56:17 GMT 2
Judith turtsatas kergelt, pöörates silmad noormehelt ülesse. Tüdruk sulges hetkeks silmad, kuigi tema inimkeha silmad olid suletud, siis deemoni silmad nägid kõike. "Kaitsetu, võib ka nii öelda, aga seda kindlasti siis kui sa lahkud ja jätad mu üksi siia. Enesekaitse kohta ei ütleks ma midagi," lausus ta silmad avades ja need noormehele kinnitades.
|
|