|
Post by Samuel Leviathan on Feb 13, 2011 14:47:02 GMT 2
Leviathan kõndis, käed taskus, mööda pargirada. Päike sillerdas läbi puude lehtede. Õhus oli kergelt tunda juba sügise lõhna. Võib-olla Lev kõigest kujutas seda ette. Aga inimesi oli pargis väga vähe. Enamus inimesi oli puhkusele läinud, nõnda oli linn küllaltki inimtühi. Lev mängis mõttega, et peaks vahelduseks mõnda muusse kohta minema. Aga kuhu? Rooma oli hakkanud talle meeldima.
Viimaks peatus noormees laste mänguväljaku kõrval ning vaatas tühjalt seisvaid kiike. Viimaks võttis Sam suuna sinna poole ning istus ühele kiigele, lükkates endale kerge hoo sisse. Kui hoog peatus, ei hakkanud noormees endale uut hoogu lükkama.
OT: Nicole
|
|
|
Post by Nicole E. Rousseau on Feb 13, 2011 15:01:56 GMT 2
Evannah oli endale selle vabaduse võtnud ja vaba päeva lubanud. Kõigest. Koolist muidugi eesjoones. Siiani oli tütarlaps kohusetundlikult igas loengus kohal viibinud, mis talle määratud olid, kuid ta ei olnud ta lihtsalt suutnud. Hommikul oli neidis mõnuga lihtsalt maganud ning kui ta viimaks ennast umbes poole kahe ajal üles vedas, ei olnud ammugi enam mõtet kuhugi ronima hakata. Selle asemel oli neidis endale mõnusa ja rikkaliku hommikusöögi kokku vaaritanud ning seejärel riidesse pannud, kuna ilm oli tõepoolest üsna kenake. Päike paistis ja enam polnud nii soe, kui oli veel eelmisel nädalal olnud.
Nüüd liikus Nicole kergel sammul mööda pargirada. Tütarlapsel olid seljas tumedad teksad, must maika ning mõnus must kootud kampsun, mille varrukad talle veidikene pikad olid. Üsna pea peatus neidis pargis asuva mänguväljaku kompleksi juures. See oli tühi, kui välja arvata üks noormees, kes oli ennast ühele kiikedest istuma seadnud. Kerge sammuga liikus neidis samuti sinna ning potsatas teisele kiigele istuma.
|
|
|
Post by Samuel Leviathan on Feb 13, 2011 23:25:36 GMT 2
Noormees pööras pead kui tüdruk tema kõrvale end istuma sättis. Tüdruk paistis noor, võib-olla ülikoolis käiv preili, need juba pidid koolipinke nühkima. Oleks võinud ka see aasta ülikooli minna, mõtles Leviathan ning pööras pilgu uuesti kõrvale. Oleks tädil rattad oleks ta omnibuss, mõtles noormees selle peale. Tema ülikoolis, tehku nalju. See paberimajandus ajab hulluks, oli noormees kindel. Paar kümnendit tagasi sai alles uue hariduse saadud, mis kasu sellest oli, peaaegu ei midagi.
Aeglaselt lükkas noormees endale uuesti hoogu, lastes kiigel meeldivalt edasi-tagasi käia, tekkides meeldivat tuulehoogu.
|
|
|
Post by Caroline Stifler on Feb 17, 2011 18:40:41 GMT 2
Carolina liikus mööda parki ja nautis päikest mis talle otsekui silma paistvat tunudus ta jalutas edasi pinkidele mis asusid kiigu lähedal , istudes pingile vaatas ta taeva poole ja imetles pilvi ja mõtles mis kujundid need on.
|
|